Friday, April 3, 2015

Kevadine süst

15.-19. märtsini käisin Lissabonis. Vedas, et neljapäeval Lufthansa reisid Frankfurdist Tallinnasse toimusid, reedel nad seda enam streigi tõttu ei teinud. See, et ka metroo hommikuti Lissabonis streikis, pole vist enam mainimist väärt.
Kõige rohkem tahtsin päikest, aga ega kõik unistused polegi määratud täituma, pühapäeva pärastlõunal, mil linna peale pääsesime, oli kõige soojem, 20 kraadi ligi, mõnus- mõnus. Esmaspäev oli ka peaaegu päikeseline, kevadiste ilmade moodi oli kord palav, kord külm. Teisipäev oli vihmane ja edasi juba pilvine.
Iga päev sai maha marsitud ligi 10 km, hirmutav suisa mõelda, sest muidu talveperioodil on mu töö ja kodu trajektoor väga sammuvaene. Metroo- ja bussiliiklus sai ka käppa. Mis ma tähele panin, et portugallased on küllalt vaoshoitud, teenindus pole pealetükkiv ja metroos on enamik inimesi päris mornide nägudega.

Pühapäeval otsisime kollast trammi, millega kesklinnas "tuuri" teha ja mööda trammirööpaid kulgedes leidsime nii Se katedraali kui kui Sao Jorge kindluse, mis iseenesest pole midagi erilist, aga vaated selle platvormilt on lummavad. Paabulinnud jalutasid ka seal vabalt ringi. Esimesel päeval ma oma iidvana fotoaparaati ei kasutanud sp fotod on pärit Wikipediast.

Kollase trammi alguspeatuse me lõpuks leidsime ja mööda kitsaid käänulisi tänavaid sellega sõidu tegime. Igavesti tore kogemus. kuna tänavaääred on paksult autosid täis pargitud, siis tundus vahel, et tramm lihtsalt peab neid riivama. Istuma sain just sellele poolele, kus polnud klaase ees, nii et kevadine tuul tuhises kõrvus. Lissabonis on kas järsud tõusud või langused. Eks see andis sõidule oma vungi juurde.


Esmaspäeval sõitsime kogu seltskonnaga Lissaboni lähedal asuvasse Sintrasse, kus külastasime ühte nn disneylikku paleed (Palacio de Pena, 18. saj)) Sai uudistada tube, saale, vannitube jne. Ümberringi askeldasid Aasia turistid, kes iga väikese asja kaameraga jäädvustasid. Tekkis küsimus, kas nad kõike seda ainutl läbi kaamera vaatasidki. Hiljem sõitsime edasi Atlandi ookeani äärde Euroopa kõige läänepoolsemasse tippu. Ookean mühises rahulikult, päike paitas, tuult polnud. Tõeline idüll. Ja see veevärv...



Edasi sõitsime Caskaisse ja Esoterili, kus mööda rannaäärset promenaadi ookeani imetlesime. Söögikohta me sealt enam ei leidnud, nii et sõitsime Lissaboni tagasi ja seal ühes pisikeses kohakeses saime ühe portugali perekonna erilise hoolitsuse osaliseks: grillitud kala, suupisted, vein. Nii et oli ilus päev ja õhtu.


Järgmise päeva hommik võttis meid vastu paduvihmaga. Nii et jalad said paari tunniga märjaks ja minu soov endale Portugalist kingad muretseda, ei saanud teoks. Käisime Kahhelkivide muuseumis ja Rahvaste (Expo) pargis, mis oli paksult koolilapsi täis. Sõitsime õhuraudteega ja imetlesime ümbrust. Oli võimalus ka Eesti lippu pildistada. Päeva teine pool kulus sealses kaubamajas. Kogu Euroopa on täidetud ühesuguste poekettidega, nii et midagi erilist ma ei leidnud. Õhtul sõitsime veel kesklinna ja jalutasime seal, kuigi see polnud vihma tõttu eriti mõnus. Hotellis sõime  1.20 eurose kilohinnaga maasikaid ja jõime kõrvale 45-sendist väikest pakiveini, mis polnud sugugi paha.


Kolmapäev viis meid Hieronymose kloostrisse (rajatud 16. saj) , mis on päris suursugune ja isikupärase stiiliga ( kringleid meenutavate kaunistustega) ja  on üks tuntumaid Lissaboni vaatamisväärsusi. Sinna lähedale jääb ka Belemi torn, mis on manuelismi pärliks. Sinna sisse me ronima ei läinud, sest jalad olid eelmistest päevadest väga valusad. Ah jaa, Vabastajate mälestusmärgi juures käisime ka.
Belemi kohvikus oli väga pikk saba, aga Belemi koogikesi pakuti igal pool, nii et saime maitse suhu meiegi. Üldse on saiakeste ja kohvikukultuur Lissabonis väga levinud.





Neljapäeva hommikul luusisime hotelli ümbruses. Lõunaks olime juba lennujaamas ja kell 24.10 maandusime Tallinnas.
Kuna viimane nädal on olnud nii hall ja vihmane, siis see reisisüst hakkab oma mõju kaotama.